Kus õnn on?

IRL-i tänavapildis jõuliselt silmapaistev kampaania on tähelepanu võitmise osas õnnestunud – kampaaniast räägitakse palju ning IRL uus kuvand on silmatorkav.

Eristumine on muidugi hea viis välja paista ja mittetavapärasena mõjuv sõnum tabav vahend vastandumiseks ja sotsiaalse arutelu tekkeks, mis hoiab IRL nime pidevalt eetris. Aga – kas eristumine ainult eristumise pärast ja mittetavapärane sõnum, millest sihtrühm üheselt aru ei saa, on positiivse mõjuga erakonna toetuse kasvule.

Kus see õnn siis ikkagi on või mida pakub IRL alternatiivina õnnetunde alalhoidmiseks või siis isegi juurdetekitamiseks. Need küsimused jäävad tegelikult vastamata. IRL pressiteadetes on küll vihjatud märksõnadele: tervis, aeg hobidega tegelemiseks ja lähedastega koosolemiseks, meeldivad inimesed, meeldiv keskkond, palju lapsi, ettevõtlikksue toetamine, terve mõistus, loovust arendav haridus. Kas ikka antakse aru, et riik on siiski protsesse reguleeriv institutsioon ning peamiseks regulaatoriks on ikkagi eelarveraha – õigemini selle kogumise määr ja laialijaotamise prioriteedid? Õnnetunnet ei saa riik kuidagi mõjutada, vanasõnagi ütleb, et igaüks on oma õnne sepp.

Kas valija üldse ootab õnne poliitikutelt – ei usu. Pigem ikka isikliku heaolu ja elatustaseme kasvu oma õnnetunde tekke toetuseks. Ja et poliitikud lõpuks ükskord riigimeesteks saaksid. Küllap siis selle õnnetunde ja järelkasvu poolega inimesed ise hakkama saavad.

IRL peaministrikandidaat ise on muidugi ülioptimistlikult meelestatud ja ka Ivo Rull lähedalseisva suhtekorraldajana kampaaniale kiidulaulu laulnud. Samas on tegelikult aga õhku visatud lause, mis küll eristub ja vastandab, kuid mis pigem tekitab hämmingut või mõjub mõnedele seni Isamaliidu senist poliitikat toetanud sihtgruppidele pigem mõnitusena. Kord juba tegelikult oldi millegi nimel nõus kartulikoori sööma, nüüd soovib valija konkreetsust – omakasupüüdlikke pudrulubajaid on juba niigi palju riigipiruka kallale tekkinud. IRL-l on kibekähku vaja kampaania katusele ka seinad ja vundament alla laduda – aga võibolla oli see neil just nii mõeldudki!?

Kuidas paistab asi välja tegelikult ja kas õnn on ka valija meelest IRL taha tõmmatud ristikeses valimiskastis oleval sedelil…? Eks varsti saame teada.

Turundusfoorum – mis see veel on?

Kas järjekordne surnult sündiv turundusfoorum.net või turundusinfo.ee foorum, kus aegade algusest peale paarkümmend postitust ja needki sisult küsitava väärtusega. Mitte, et midagi oleks turundusinfo.ee enda vastu – ühena paljudest valdkonnakesksetest kontaktisaitidest on ta kindlasti omal kohal ja täidab selles osas vajalikku ülesannet. 

Samas aga puudub ikkagi turundusalal tegutsevatele inimestele toimiv nn. professional-to-professional virtuaalkeskkond. Usun, et huvi sarnase suhtluskeskonna vastu on olemas, kuid oma hõivatuse tõttu pole tegijatel olnud selle algatamiseks üleliigset aega. Kindlasti tekib küsimus, kuidas saab olla viimases nii veendunud? Ega ei saagi… 

Aga kui keegi mäletab, siis kunagi toimusid ühe uuringufirma kodulehel nn. turunduse online-foorumid. Need foorumid olid ülesehitatud selliselt, et asjaosaliste poolt võeti päevakorda hetkel päevakajaline või oluline teema ning keegi arvamusliidritest esitas omapoolse põhjalikuma ülevaate, seejärel kommenteeriti ning arendati antud teemal mõttevahetust. Säilitamaks erinevalt delfist turundusfoorumite sisulist kvaliteeti, esinesid osalejad oma tegelike nimede ja ametinimetusega. Tookordsete infotehnoloogiliste lahenduste kohta oli nii osalejatele kui ka foorumi jälgijatele tegemist üsnagi uudse ja huvipakkuva asjaga ning foorumites osalesid oma positsiooni ja hõivatust silmas pidades turundusvaldkonnas vägagi arvestatavad tegijad. 

Täna on võimalused virtuaalseks suhtlemiseks olulisemalt laienenud, miks mitte seesama wordpress.com – pole ju (eriti turundusinimestele endale) vaja plinkivat ja värvikirevat, kasutamiseks keerukat ning ülalpidamiseks kallist infotehnoloogilist lahendust, mida oskab kasutada ainult selle valmisnokitsenud itimees ise. Oluline on see, millega see keskkond täidetakse ja see, et turundusprofessionaalid saaksid omavahel olulisi ja päevakajalisi turundusküsimusi arutada, teadmisi ja kogemusi vahetada – ning miks mitte ka omavahel nalja visata, … Turundusalst loomulikult;) 

P.S. Postitusvõimaluste aktiveerimiseks saatke palun e-mail SIIT. Postitusi kommenteerida saate vabalt registreerimata juba praegu.

Inimesed tänaval – kastidega!

 

Üks esimesi alternatiivmeediakampaaniaid Eestis. Rain, Arti ja Janeck on koostöös toonud tagasi vana hea defitsiidiajastu fenomeni, kus teist inimest kastiga nähes tekkis vastapandamatu vajadus – Tahan ka! Isegi tahtsin esmalt kohe lähimasse Elioni esindusse rüselema minna – vanad head ajad tulid meelde:) Alles hetk hiljem jõudis teadvusse, et tegemist on kaasaegse turundusmetoodika innovatiivse edasiarendusega. Guys, you catch me!  

Mõni päev hiljem Kristiine keskuses jäi silm peale kastide peal olnud kirjale – “Tasuta arvuti! ->” See kiri liikus rahvasummas minu ees ühe soliidses eas daami seljas. Enam ei tekkinud reaktsiooni – Tahan ka! Pigem sigines kahtlus, kas selle T-särgi sees on ikka arvuti. Eriti kahtlevaks tegi nool kirja all, mis näitas seljapeal vöökohast natuke allapoole… Niiet tuleb hoolikalt viimnegi detail ja stsenaarium läbi mõelda kampaaniate kavandamisel.

Viimane lõik oli loomulikult niisama kergest kadedusest tingitud aasimine – suurepäraselt välja mõeldud ja teostatud asi, mis tõusis esile ja jäi silma reklaamivoogude suhtes immuunseks muutunud inimestele.

Igori suur banner

Väga palju vastukaja on saanud Äripäeva uus internetileht – ja enamuses negativistlikku. Oma vastuargumentides on Igor viidanud internetimeedia kahele erinevale strateegiale – intelligentsele (maksab teenuse kasutaja) ja lihtsale (maksab reklaamiandja) nagu seda uue ap3.ee juures kasutatakse.

Tegelikult on Igoril õigus – internetiteenused liiguvadki kasutajapoolele pakutavate tasuta teenuste suunas ja raha teenitakse reklaamiandjate taskust, seda rohkem, mida suurem on teenuse külastatavus, mitte otsene kasutatavus. Nii see lihtsalt on, seda mainis oma blogis ka Jüri Kaljundi, kommenteerides tasuta autokuulutuste portaali motors24.ee turuletulekut. Ja Igori põhjendustes on selgelt välja toodud, et uue toote – ap3.ee – strateegia on tasuta uudiste edastamises ja vastavalt reklaami osakaalu suurendamises. Lehetellijad aga saavat (st. maksvad kliendid) kusagilt internetist lugeda ka lehe vähese reklaamiga virtuaalpeegeldust.

Samas aga tegi vea Äripäev selles, et positsioneeris sisuliselt uue kontseptsiooni vana peale – st ap3.ee lansseerimiseks kasutati aripaev.ee domeeni, et koheselt saavutada lehekülje arvestatav vaadatavus. Mis on muidugi finatsiliselt arukas otsus, sest reklaamiandja on täna nõus maksma vaid internetilehekülgede “unique_user” arvude järgi. Ja vaadatavus ongi peale esimese tõusu järgset korrektsiooni taas asunud tõususuunale olles varasema keskmise 22.000 külastajaga nädalas, saavutanud eelmisel nädalal tasemeks 47.000.

Probleemiks asja juures võib kujuneda see, et varasemate kasutajate sihtrühm, kes ei soovi harjuda “läbi lukuaugu” lugemisega, lahkuvad või siis üritavad igati piirata reklaamide endani jõudmist kas siis AdBlock või siis muid kavalaid nõkse kasutades. See aga võib tekitada teatud tagasilööke reklaamimüügi poolel. Uute kasutajate osas see probleem kindlasti nii terav ei ole – nemad on õnnelikud, et saavad internetist tasuta Äripäva lugeda, kuid kas reklaamiandja tahab just nendele oma infot edastada? aripaev.ee võinuks jääda uudiste eest maksma nõustuvatele klientidele paberlehe peegelduseks ja tulema turule täiesti uue tasuta tootena domeeni ap3.ee alt. Sel juhul oleks olemasoevatel klientidel olnud võimalik ka valida, millist varianti kasutada ja uutel tasuta teenust kasutavatel uudistelugejatel olnuks väiksem kontrast ning harjumislävi oluliselt madalamal.  

Aga, kui aus olla, siis on see banner ikka kuradi suur küll!

Testing

Testing